Kihnu, kirss tordil /Kihnu, a cherry on a cake

Siin ma nüüd olen, homme ca kolm nädalat hiljem, et teile pajatada kuidas me Hollandi prouadega Kihnus käisime. Aeg lendab ja ma imestan siiralt inimeste üle kes päevas mitu postitust jõuavad teha 😀

Here I am, tomorrow, three weeks later to talk you about the trip to Kihnu. Time flies and I really am astonished by the people who can make more than one blog-post a day 😀

Niisiis Kihnu. Meiega liitusid  vahepeal Gerard ja Eirwen  Inglismaalt ning Signe ja reis Kihnu võis alata. Saabusime saarele, majutasime end ja padavai ujuma. Praegu, pea 2 kuud tagasi aega on imelik mõelda, siis oli selline palavus, et ainult kaelapidi vees sai veidikeseks jahutust.

   

Pean tunnustama osade daamide julgust tulla merre ujuma 😀 Carla ja Hilly olid kindlad, et meres elavad merekoletised ja kui surnud kala mööda triivis ning veidi veetaimestiku paistis mindi peale kiiret kastmist samakiirelt kaldale. Mina nautisin merevett täiega, käies ujumas veel hilja õhtul, mil vesi oli pea peegelsile ning järgmisel hommikul, kui meri kaikus hommikueinet võtvatest luikedest.

Kolasin männimetsas ringi ja leidsin palju männikäbisi. Olin kuskilt lugenud, et männimetsad on Kihnus nagu pargid, kuna kõik käbid jm oksaraod korjatakse kütteks kokku. Pärast giid seletas, et kihnlased olla laisaks läinud 😀

Kihnu – real cherry on a cake for our trip. Eirwen, Gerard and Signe  joined us for Kihnu. We arrived to Kihnu with real hot weather and first thing some of us did was to sink ourselves into a sea. That seemd, for me atleast, the only way to cool the body temp down. I must say that some ladies were brave enough to join me 😀 Carla and Hilly were quite sure that sea monsters live in the sea when they saw some sea vegetation. When dead fish flouted by the swimming ended quite quikly. I love the sea and went swimming also in late evening, when the sea was wery calm and early on next morning together with swans taking their breakfast.

I also wandered in woods and  found lot of pine cones. I had read somewhere that all Kihnu woods are like parks and cones are gathered for fire and heating. Our guide later explained that Kihnu people are getting lazy 🙂

        

Nonii, siis tuli “takso” ja viis meid saarega tutvuma. Saar on küll suht pisike, kuid jala sellele ikka tiiru peale ei (viitsi) teha, lisaks oli nii palav, et poleks jaksanudki. “Takso” tegi seda transportimise viisi esmakordselt nägijatele palju nalja, kuid keegi ei keeldunud kaasa tulemast :), sest ees ootas meid töötuba Roosi endaga.

Well, then the “taxi” arrived and took us to tour on island. Kihnu is a small island but by foot it is challange to walk it through. Plus it was too hot for that. The “taxi” was a sight to all who saw this way of transportation first time ever but noone refused to come alone as at the end the workshop with Roosi was waiting us.

       

Töötuba oli täis innukaid õpilasi  ja meil oli lausa 2 õpetajat, Roosi ja Ella. Kui vardad kätte võeti , siis kostus ainult keskendunud nohinat ja kõik pusisid kas lapilist või muud kindapära kududa. carla ja Hilly parkisid end oma iidoli kõrvale ja hämmastaval kombel ei olnud neid peale mõne aja möödumist isegi tõlki vaja. Sussutasid seal kolmekesi kududa ja kui hätta jäid, siis Signe hüppas appi. Carla jaoks oli ilmselt see, et sai kududa Roosi enda kinnast paar rida reisi meeldejäävaimaks sündmuseks 😀

Ma parkisin end Ella kõrvale ja ma pean ütlema, et ta on üks kannatlik ja hea õpetaja. Ta ise küll ütles, et tema ei mõista õpetada, tema oskab kududa ja ette näidata. Õnneks olen ma üsna taiplik  😀

The workshop had two teatchers- Roosi and Ella, both master knitters. after the needles were taken out the room covered with silance and nothing but consentrated braething was heard.  Carla and Hilly sat side by side Roosi and after a while they did not need an interpreter, but when they did Signe kindly helped them. For Carla probably the moment when Roosi allowed her to knit few rows on her mitten was the high-moment of the trip 🙂

I parked myself next to Ella and she really is talented and patient teatcher. She said that she can not teach, but she can show how something is done. Lucky that I am quite clever 🙂

              

Ja oi , seda järgmist päeva. KIP ehk rahvusvaheline kooskudumine Kihnu saarel. See mõte üritus Kihnus korraldada tuli mulle siis kui selgus, et me ei jõua tagasi Tallinna ürituseks ning kahjuks ei võtnud pärnakad üritusest vedu. Väike kiri Kihnu muuseumi juhatajale Maiele ja juba oli kuulutus poeseintel ja mujal üleval. Minu jaoks oli see esimene KIP ja iga kell läheks ma Kihnu tagasi.

Ella küpsetas meile suure saia, just ahjust tulnud, soe, kollane ja nii hea. Selline sai on maius! Istusime Kihnu muuseumi kõrval puude all murul ja lihtsalt kudusime ja nautisime olemist.

Nalja sai palju ja kootud sai ka. Leili, värvikas kihnu naine purssis inglise keelt ja ei teda huvitanud, et natuke mööda pani. teda huvitas kõik ja iga asja kohta oli tal midagi öelda. Korjas kilekotiga sääski, et need Eirweni ja Gerardiga inglismaale saata, et nad meie sääskedele edaspidi allergilised ei oleks ning pani möödaminnes Anke kootud titemütsi pähe ja istus sellega nagu oleks see igapäevane asi. Herard kinkis Leilile ilusa toki siidist lõnga ja selle eest teenis ära laksuga musu. Kõik me jäime kaameratega selle sündmuse jäädvustamisel hiljaks ning Leili sai päris kurjaks (miskipärast Carla peale, kes oli vait kui sukk) kui palusime teda uus musi anda. Käskis meil ise Gerardit musitada 😀 Oli suurepärane päev!

Tagasi sõitsime Pärnu kaudu. Praamil oli väga palav ning 2,5 tunnine merereis oli väga palav ning kurnav, kuid ometi oli mõnel veel jaksu kududa 😀

 Next day we had KIP or Knit in Public Day in Kihnu. The idea to have KIP in Kihnu came to me when I realized that we are not able to join the Tallinn KIp and when Pärnu knitters failed to bring group together. A short e-mail to Maie, director of Kihnu Museum and everything was set up! It was first KIP for me and I am sure that it was teh best one ever!

Ella made us a traditional Kihnu white bread. Oh, that was a treat! It had just came from oven, still warm, lovely yellow color and apsolutely the best bread ever. We just sat by the Kihnu museum under the trees knitting and enjoying ourselves. There was laughter and joy in air.

Leili, one colorful Kihnu ladie did not make big deal of the fact that she does not speak Englist that good, she talked a lot, she was interested of everything. She gathered mosquitoes for Eirwen and Gerard to take them back to England, put Ankes baby hat on her head as it was a natural thing to do middle of the day. Gerard gave her a yarn and that was worth a kiss from Leili 😀 We all missed the exact moment and Leili got very angry when we asked her to do it again. She channeled her anger towards Carla who was only one not to say anything 😀 All the day was pure fun.

Our way back we went through Pärnu. The ferry trip took 2,5 hours, it was really hot but still some of us had strenght to knit 🙂

 

 

Advertisements
Rubriigid: In English, Sõbrad/friends. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

8 Responses to Kihnu, kirss tordil /Kihnu, a cherry on a cake

  1. Fiona ütles:

    Great photos and a wonderful story! I feel like I was almost there 🙂

  2. Evelin ütles:

    Njaaa, seda ma kujutan elavalt ette, mis tunne on sääraste meistrite käe all kudumist õppida. Aga mu mälust on justkui pühitud need palavad päevad ja mere järgi karjuv higine keha, sest see jutt kuumast on nagu loeks mõnd head ilukirjanduslikku romaani, see toimus justkui kuskil kaugel ja kättesaamatul maal. Mõelda vaid, peegelsile meri ja PALAV päev! Nagu unenägu selles sügiskülmas augustis 🙂

    • Kõik lõngaks ütles:

      Ojaa! selleks oligi kuidagi raske seda postitust kirja saada, enam ei ole nii palav 😀 Õues on sügise lõhn. Linnas ei saa nii hästi aru, et sühis ukse eess aga maal koristatakse saake ja see on kindel sügise märk.

  3. Meeli ütles:

    Sa ei oska arvata, kui kahju mul on, et ei saanud tulla. Ma loodan, et järgmisel aastal ikka kordate ja siis mu laps ka suurem ning ehk ei plaani selleks ajaks haigeks jääda :).

    • Kõik lõngaks ütles:

      Ma usun sind. Endal oli ka paar üritust kuhu ajapuudusel ei saanud minna ning endiselt kahju. Eks üritame järgmine aasta korrata 🙂

  4. Heli Kiverik ütles:

    Oi, jõudsin alles täna siia, lugesin mõnuga! Pildid aitasid kõike nii elavalt ette kujutada, vahepeal naersin silma märjaks:)

  5. Kõik lõngaks ütles:

    ma oleks pidanud kirjutama kohe kui tagasi sain. Siis oli kõik veel elavalt meeles. Samas hiljem oli asi “laagerdunum”. aga ma pole ammu nii palju naernud kui siis 🙂 Tore, et sulle ka meeldis. vesipruul ma just ei ole aga käib ka 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s