Koristamine on kohati “põnev” tegevus. Igasugu põnevat kraami tuleb välja ja mõni kauakadund ese samuti. Kaua olin otsinud ühte kotti ja aru ma ei saa kes selle sinna kus ta oli pannud oli

Ja tekkis küsimus- kuidas mul seda lõnga/villa nii palju on? Kehtestasin endale juba aasta tagasi lõngaostukeelu ju

Its freezing outside and as Mary Poppins sang – there is good thing in every bad thing- its just a perfect time for profylactical measure- killing moths. Last 2 days I have been takn all my yarns and wools out to balcony. I took also pillows and blankets out as the cold kills also bed-bugs. My balcony is quite small so I it takes time when all yarns have been outside.

Cleaning is “good” as some long lost items will come out and I discovered many nice yarns in my stach. The question remains- how the hell I have so much yarn and wool when I told myself a year ago – no bying new yarn

Kui täna antaks välja halvima blogija auhind, siis ma ilmselt saaksin selle Minu kummardus inimeste ees kes vähemalt korra nädalas blogivad ja aukartus nende ees kes seda iga päev või lausa mitu korda päevas teevad. Mul kuidagi ei ole aega olnud ja kui on, siis ütlen ausalt ei viitsi.

Aga võtan ennast kokku ja teen kiirülevaate mis vahepeal toimunud on. Jäime pooleli seal, et Carla-Hilly said raamatu valmis ja on kohe-kohe Mardilaadale tulemas.

Ja nad tulid

Foto : Helen Vaher (üks andekas piltnik)

Carla on tagantjärele oma blogis kirjutanud ja ka rääkis mulle, et paljud asjad olid nende jaoks imelikud (mõistes harjumatud), kuid kogu üritus oli hästi korraldatud ja nad said näha kuidas meie oma rahvariietes ringi patseerime Neile meeldis mardilaat väga, sooviksid järgmine aasta tagasii tulla lausa. Carla ja Hilly õpetasid twined knitting kudumist ja loomulikult oli nende raamat müügil.

Kel raamat laadalt ostmata jäi saab selle minu käest soetada, hinnaga 15 Eur+ pk (saatke mulle kiri ja korraldame asja ära). Kel Ravelry konto saab raamtu sisuga tutvuda siin 

Pealkiri ütleb soojad käed, ja seda raamat ka pakub, lisas humoorikas tekst hollandi ja inglise keeles. Kõik fotod, tekst pildid jm on Carla ja Hilly poolt tehtud. Saladuskatte all ütlen, et plaanis on raamatud 2, 3 ja 4 Raamat on lihtsalt suurepärane, mulle väga meeldib. Ma teadsin, et raamatusse saab minu pilt sisse aga, et lausa 3 pilti ja, et raamat on minule pühendatud see on suur au, uhkus ning ennekõike üllatus. Suure töö tegijad olid ju ikka päris autorid.

Peale Mardilaata, kus ma sain oma boksis olla ainult loetud minutid, oli veel konverents Ornament – võti maailmam ning peale seda olin nädal aega teovõimetu. Liiga palju rahvast ja suhtlemist teeb seda. Sain end 2 nädalaga jälle joonele ning algas suur sokikudumise maraton. Panin masinale hääled sisse ning eile sai villand. Puhastasin masina ära ja panin selleks aastaks kõrvale. Ma isegi ei tea kui palju sokke tehtud sai selle ajaga, osa rändas kohe uutele omanikele, osad vahepeal sünnipäeva tähistanud sünnipäevalastele ja osa siis ootab jõulupakki minemist.

Ja see laiaslaastus ongi kõik millega vahepeal hakkama olen saanud Eks pisikesi suts üritusi nagu neid kutsun oli ka, nt vennapoja lasteaias ketramise tutvustamine ning villapallide meisterdamine, ehtekojad üle maa, käsitöö kirbukas jms. Kui palju on teha siis jõuab ka palju.

Piltidega on natsa kehvasti, kuna mu seebikas jonnib ja üks inime (nimesi ei nimeta) lubas mulle vitsa anda kui ma liiga suuri pilte üles laen   Äkki jõulu- ja sünnipäevavana toovad veidike parema fotoka? olen ju olnud hea.

Nüüd on aeg elamine korda teha, kuusk sisse tuua ja aasta lõpuni vabalt võtta, natuke kududa, nautida rahu ja vaikust.

Peatse kuulmiseni!

***

Well, here I am still live and kicking beeing extremely busy with my new job, knitting etc. I believe I have said it before that I highly admire people who can blog once a month, day and am little scared of people who do it dayly The busy times have made me bit lazy to write. But I try to be better writer

My last post was about Carla and Hilly coming to Tallinn for Mardilaat (St Martins day fair) and they did! It was so nice to see them again and share the fair with them. Althought there were some problems with the tent the masters were acomodated Carla and Hilly said that they liked everything Our fair according to both of them are very different to ones they have visited before. We mostly sell the end product i.e the mittens, socks wood stuff etc. The fairs in Holland sell yarns and other materials. We have yarn  but very little.

We met with C&H already on Tuesday evening (8th October) when they arried, had lovely dinner at the Vapiano where they presented me my copy of their book- Warm hands. I am still speatcless. They dedicated the book to me. I am very proud how the book turned out and very thankful for the honour. I just love the book! It is wery well and humorically written and consists very good pictures. C&H made it all by themselves.

If someone in Estonia or close is interested in bying the book can ask me as C&H left some books for me to sell. The price is 15 Eur+ postal costs. Please leave me an comment or write me an email.

After the fair I was out of order for some time as communicating with so many people during the week (plus preparation works before) wes too much. After 2 weeks almost doing nothing I was back again and then I started knitting socks. Few days ago I decided it was enough and I put the sock machine to rest for this year. Next year again

As I said abowe, I am bad blogger but I try to amend myself and write more in next year.

Sel suvel oli päris palav ja kogu see kuumus mahub peatselt ilmuva raamatu kaante vahele Carla ja Hilly raamat on lõpusirgel ja varsti kõigile saadaval. Meile avaneb võimalus raamat endale soetada Mardilaadal!

Carla loal näitan teile ka raamatu kaant. Ma olen kindel (olen saanud piiluda ), et see raamat on SUUREPÄRANE!

Old Estonians say that one needs to knit mittens on summer time as then all the warmth will be knitted into the mittens.

This summer was wery hot and all this heat will be published in Carla’s and Hilly’s new book. It’s soon to be ready and then we all can have our own copy. For us, Estonians, the oportunity to buy the book will be St Martins Day fair in November!

With Carlas promission I add here the cover of the book. I am sure the book will be a BIG sucsess (I have been lucky and let peaked in the book)!

Lugu siis järgmine- kaks Hollandi kudujat (The Dutch Knitters) otsustasid anda välja eesti kinnaste raamatu. Carla ja Hilly olid küll natuke kõhklevad mis eestlased sellest arvavad aga minuarust on alati teise rahvuse/inimese nägemus põnev. Niisamuti nagu üks jaapanlanna, kes käis Ulve Kangro juures õppimas andis välja oma nägemuse setu pitsist. Minuarust oli see nägemus ilusamgi kui originaal aga see on maitse küsimus. Kui nägemus on traditsiooni austav ja äratuntav, siis minuarust ei saa kellegile selle avaldamist raamatuna pahaks panna.

Meeli, see raamat ongi see mida ma pikkisilmi ootan Raamatut peaks ilmuma oktoobris ja seda peaks saama endale soetada ka Mardilaadal, sest Calra ja Hilly tulevad Mardikale õpitubasi andma

****

As Carla  has revieled some information about the new coming book I decided its time to write about it in my blog. I am waiting this book very much! Carla and Hilly have told me about the steps they have taken to publish it. I have had little involvment in it too, so I am waiting very patiently

So in short- 2 Dutch ladies decided to give out the book about Estonian mittens. Calra and Hilly were little hesitaded how the Estonians look on modified or their view of the mittens. But I believe that the second opinion or look can be very refreshing. Its the same as one lady from Japan took class from Ulve Kangro and published a book on setu lace. All in her interpretation. I admit that I liked her view much more than the original lace So if the view is recognisable and respects the tradition noone can say that the view can not be put into a book.

The book will hopefully be available also in St Martins day fair in Tallinn, that is held in beginning of November. Carla and Hilly will be there to give some workshops Cant wait to see you again!

Jutud juba liiguvad ja sedasi on ootamine veel raskem, sest tekitab kannatamatuse tunde -tahaks juba enda oma koju tuua!

Jutt käib uuest Haapsalu räti raamatust , mida paljud minuga koos pikkisilmi ootavad   

Üks teine raamat on veel ilmumas aga sellest ei saa veel rääkida. Seda raamatut ma ootan veel kannatamatumalt. Olen natuke piiluda saanud

Everyone who know me knew that I love craft books. And now new book is soon to be published! It will be about Haapsalu shawls. Me and many of my friend are (not) waiting patiently! Estonian version will be out hopefully  in October.

And another book will be out soon   That one I waiting even more I cant tell about it yet but it will be good and gorgeus book! I have allowed to peak a little.

Airi loomad on kõik valitud toon-toonis ja ma kahtlustan, et see on tal on kodus ka teema “kõik (koos)  lõngaks”

Aga tal on ka üks must angoora jänkupoeg, kellele mind lahkesti ristiemaks paluti. Natuke kõhklesin, sest lammas, kellele kunagi nime panin ja kelle villa ma fännasin lõpetas supipotis.  Aga otsustasin “riskida”. Piiranguna anti ette, et nimi peaks olema seotud värviga must ja tegemist on tüdruk-jänesega. Paar päeva ajurünnakut ja netiotsinguid ja jänes sai nimeks Grum, mis peaks ladinakeeli musta värvi tähendama

Saage tuttavaks – Grum

Pildi pätsasin Airi blogist ehk autor Airi

Mõni päev hiljem oli seen tagasi ja tänseni peitusemäng jätkub. Aga tomatitaim on mul see aasta ilus ja olen saanud päris korraliku saagi. Pildil on esimene punane tomat, mille sain juuli alguses. Küll maitses hää see esimene!

Siin ma nüüd olen, homme ca kolm nädalat hiljem, et teile pajatada kuidas me Hollandi prouadega Kihnus käisime. Aeg lendab ja ma imestan siiralt inimeste üle kes päevas mitu postitust jõuavad teha

Here I am, tomorrow, three weeks later to talk you about the trip to Kihnu. Time flies and I really am astonished by the people who can make more than one blog-post a day

Niisiis Kihnu. Meiega liitusid  vahepeal Gerard ja Eirwen  Inglismaalt ning Signe ja reis Kihnu võis alata. Saabusime saarele, majutasime end ja padavai ujuma. Praegu, pea 2 kuud tagasi aega on imelik mõelda, siis oli selline palavus, et ainult kaelapidi vees sai veidikeseks jahutust.

Pean tunnustama osade daamide julgust tulla merre ujuma Carla ja Hilly olid kindlad, et meres elavad merekoletised ja kui surnud kala mööda triivis ning veidi veetaimestiku paistis mindi peale kiiret kastmist samakiirelt kaldale. Mina nautisin merevett täiega, käies ujumas veel hilja õhtul, mil vesi oli pea peegelsile ning järgmisel hommikul, kui meri kaikus hommikueinet võtvatest luikedest.

Kolasin männimetsas ringi ja leidsin palju männikäbisi. Olin kuskilt lugenud, et männimetsad on Kihnus nagu pargid, kuna kõik käbid jm oksaraod korjatakse kütteks kokku. Pärast giid seletas, et kihnlased olla laisaks läinud

Kihnu – real cherry on a cake for our trip. Eirwen, Gerard and Signe  joined us for Kihnu. We arrived to Kihnu with real hot weather and first thing some of us did was to sink ourselves into a sea. That seemd, for me atleast, the only way to cool the body temp down. I must say that some ladies were brave enough to join me Carla and Hilly were quite sure that sea monsters live in the sea when they saw some sea vegetation. When dead fish flouted by the swimming ended quite quikly. I love the sea and went swimming also in late evening, when the sea was wery calm and early on next morning together with swans taking their breakfast.

I also wandered in woods and  found lot of pine cones. I had read somewhere that all Kihnu woods are like parks and cones are gathered for fire and heating. Our guide later explained that Kihnu people are getting lazy

Nonii, siis tuli “takso” ja viis meid saarega tutvuma. Saar on küll suht pisike, kuid jala sellele ikka tiiru peale ei (viitsi) teha, lisaks oli nii palav, et poleks jaksanudki. “Takso” tegi seda transportimise viisi esmakordselt nägijatele palju nalja, kuid keegi ei keeldunud kaasa tulemast , sest ees ootas meid töötuba Roosi endaga.

Well, then the “taxi” arrived and took us to tour on island. Kihnu is a small island but by foot it is challange to walk it through. Plus it was too hot for that. The “taxi” was a sight to all who saw this way of transportation first time ever but noone refused to come alone as at the end the workshop with Roosi was waiting us.

Töötuba oli täis innukaid õpilasi  ja meil oli lausa 2 õpetajat, Roosi ja Ella. Kui vardad kätte võeti , siis kostus ainult keskendunud nohinat ja kõik pusisid kas lapilist või muud kindapära kududa. carla ja Hilly parkisid end oma iidoli kõrvale ja hämmastaval kombel ei olnud neid peale mõne aja möödumist isegi tõlki vaja. Sussutasid seal kolmekesi kududa ja kui hätta jäid, siis Signe hüppas appi. Carla jaoks oli ilmselt see, et sai kududa Roosi enda kinnast paar rida reisi meeldejäävaimaks sündmuseks

Ma parkisin end Ella kõrvale ja ma pean ütlema, et ta on üks kannatlik ja hea õpetaja. Ta ise küll ütles, et tema ei mõista õpetada, tema oskab kududa ja ette näidata. Õnneks olen ma üsna taiplik 

The workshop had two teatchers- Roosi and Ella, both master knitters. after the needles were taken out the room covered with silance and nothing but consentrated braething was heard.  Carla and Hilly sat side by side Roosi and after a while they did not need an interpreter, but when they did Signe kindly helped them. For Carla probably the moment when Roosi allowed her to knit few rows on her mitten was the high-moment of the trip

I parked myself next to Ella and she really is talented and patient teatcher. She said that she can not teach, but she can show how something is done. Lucky that I am quite clever

Ja oi , seda järgmist päeva. KIP ehk rahvusvaheline kooskudumine Kihnu saarel. See mõte üritus Kihnus korraldada tuli mulle siis kui selgus, et me ei jõua tagasi Tallinna ürituseks ning kahjuks ei võtnud pärnakad üritusest vedu. Väike kiri Kihnu muuseumi juhatajale Maiele ja juba oli kuulutus poeseintel ja mujal üleval. Minu jaoks oli see esimene KIP ja iga kell läheks ma Kihnu tagasi.

Ella küpsetas meile suure saia, just ahjust tulnud, soe, kollane ja nii hea. Selline sai on maius! Istusime Kihnu muuseumi kõrval puude all murul ja lihtsalt kudusime ja nautisime olemist.

Nalja sai palju ja kootud sai ka. Leili, värvikas kihnu naine purssis inglise keelt ja ei teda huvitanud, et natuke mööda pani. teda huvitas kõik ja iga asja kohta oli tal midagi öelda. Korjas kilekotiga sääski, et need Eirweni ja Gerardiga inglismaale saata, et nad meie sääskedele edaspidi allergilised ei oleks ning pani möödaminnes Anke kootud titemütsi pähe ja istus sellega nagu oleks see igapäevane asi. Herard kinkis Leilile ilusa toki siidist lõnga ja selle eest teenis ära laksuga musu. Kõik me jäime kaameratega selle sündmuse jäädvustamisel hiljaks ning Leili sai päris kurjaks (miskipärast Carla peale, kes oli vait kui sukk) kui palusime teda uus musi anda. Käskis meil ise Gerardit musitada Oli suurepärane päev!

Tagasi sõitsime Pärnu kaudu. Praamil oli väga palav ning 2,5 tunnine merereis oli väga palav ning kurnav, kuid ometi oli mõnel veel jaksu kududa

 Next day we had KIP or Knit in Public Day in Kihnu. The idea to have KIP in Kihnu came to me when I realized that we are not able to join the Tallinn KIp and when Pärnu knitters failed to bring group together. A short e-mail to Maie, director of Kihnu Museum and everything was set up! It was first KIP for me and I am sure that it was teh best one ever!

Ella made us a traditional Kihnu white bread. Oh, that was a treat! It had just came from oven, still warm, lovely yellow color and apsolutely the best bread ever. We just sat by the Kihnu museum under the trees knitting and enjoying ourselves. There was laughter and joy in air.

Leili, one colorful Kihnu ladie did not make big deal of the fact that she does not speak Englist that good, she talked a lot, she was interested of everything. She gathered mosquitoes for Eirwen and Gerard to take them back to England, put Ankes baby hat on her head as it was a natural thing to do middle of the day. Gerard gave her a yarn and that was worth a kiss from Leili We all missed the exact moment and Leili got very angry when we asked her to do it again. She channeled her anger towards Carla who was only one not to say anything All the day was pure fun.

Our way back we went through Pärnu. The ferry trip took 2,5 hours, it was really hot but still some of us had strenght to knit

Long time no posts, but now I will start from the beginning and tell you all what has happened. Lets start from the beginning.

Kõik siis algas juuni alguses, kui hollandlannad saabusid. Jällenägemine oli vahva, kohtusime Viru tänaval, striptiisiklubi ukse taga välikohvikus (ettekavatsemata kohtumispaik ). Selline kisa läks lahti kui mind nähti, kallistused ja rõõmuhõisked täitsid tervet tänavat. Edasi sõime Kaerajaanis õhtust ja rääkisime läbi ees ootavad plaanid.

All started on one lovely June day whan my dear friends from Holland finanly arrived Seeing each other over long time was very loud and toutching experience. We met out side one striptize club (not planned ) on Viru street,  afterwards we had dinner at Karajaan and talked through our plannes for the week.

Järgmine päev viis meid Haapsallu, mida külastasime ka eelmisel aastal. Haapsalu on mu üks lemmiklinnu ja seal koos sõradega ringi kolada on rõõm. Carla hääldas järjekindlt Haapsalu asemel Haapsula ja ma ei lubanud teda enne Tallinna bussile, kui õige  hääldus selge Tagasi ta sai ja isegi ehmus silmnähtavalt, kui alateadvus sõna omaks võttis.

Päev oli kohutavalt palav ja lausa mõnu oli vahepeal lossivaremetes kolada ja oma väikesed jalakesed jahutuseks purskkaevu panna. Viimane tegevus lõi kohe erguks, sest vesi oli uskumatult karge.

Tallinna tagasi jõudsime kella 8 ajal ja siirdusime hotelli klaasikesele. Tundus, et mingi tagamõte on asjal ja näädsa oligi. Peale 1 klaasikest hakkasid kingitused tulema. Mul võttis aega ca 2 tundi, et kõik lahti pakkida (hollandi komme- kink tuleb kohe kinkija silme all lahti teha) ja lõpuks selgus, et mul on vaja laenata ratastega kohver, et koju saada. Aitähh kõigi toredate kinkide eest!

First day of our trip took us to Haapsalu, lovely small town we wisited also last year. Haapsalu is one of my faforite cities and it is always nice to wisit it with friends. We just walked around enjoyed the hot day and ofcorse shopped for handycrafts. To refress ourselves we put ur little feets into a fauntain

During all day Carla kept saying the name of the down wrong- she said Haapsula, aparently Haapsalu is difficult to pronaunce for foreigner whos language is like a tongue gymnastics to me:D I told her that she will not be allowed to bus back to Tallinn if she will not learn the right way. Eventually she did

We arrived back at about 8 and went to the hotel to have a glass of wine. It seemd that there is some reason they did presuaded me to join, and there was. After 1st glass the gifts started to come. It took me about 2 hours to unwrap everything   I eventually I needed to borrow a suitcase with wheels to carry everything home. Thank you all again for the gifts, I love them (and you ) all!

Teise päeva veetsime Tartus. Külastasime ERMi püsinäitust ning peale seda suundusime Carla ja Hillyga ERMi fondi kindaid uurima. Kõigile see oli uus kogemus, kuid saime vajaliku info kätte. Tiimitöö oli. Mina pildistasin peakataloogidest legende (see on lubatud) ning Carla-Hilly tiim joonistas ja kirjeldas mustreid. Foto Carlast ja Hillyst on tehtud eriloaga, kuna ERMis muidu pildistada ei tohi. Saime vajaliku info kätte, kuid lõpuks olime ron-väsinud.

Second day took us to Tartu where we visited the Estonian National Museum. First the permanent exibition and then me and Carla-Hilly went to the funds to see the old mittens. There is not allowed to take pictures of the items but I asked a special promission to take a photo of Carla and Hilly while they are working.  That was really a team work we did. Carla-Hilly tandem was describing the mittens and drawing down the patterns and I photographed (that was allowed) the main catalog for items descriptions. We got the information we wanted But that was one exausting experience.

Homme kirjutan Kihnus käigust, kuna see lausa nõuab eraldi postitust!

Tommorrow I will write about Kihnu. This trip demands a separate post!

2010. a suvi olid Carla ja Hilly ning nende 8 sõpra Eestis. Hästi põnev ja tihe nädal oli,. Käisime Haaspalus, korraldasime õpitubasi Tallinnas, sõitsime rongiga Raaikule ja  nautisime seltskonda ja kudumist.

Eelmise aasta grupipilt. Tehtud Haaspalus sallikursuse ajal /Croup picture of 2010 taken in Haaspalu during the lace class.

Täna, just praegu , on osaliselt sama punt teist korda teel Eestisse! Sel korral on pundis ka üks kuduv mees   Juhuu!, kell 13 maanduvad, ja kell 14 loodetakse juba vanalinnas kolada Õhtul on meil suur tervitusõhtusöök Kaerajaanis ning homsest algab suur trall ja reis ümber Eesti. Külastame uuesti ilusat Haapsalu linna, lähme Tartu ERMi ja fondidesse, edasi Kihnu ja loodetavasti mahutame ka põhjanaabrid programmi. Õpituba tuleb ka ja loomulikult Raasiku, sest lõnga ei ole kunagi küll

Kihnu saab olema reisi “kirss”, kuna kohtumine nende iidoli Kihnu Roosiga on kauaoodatud sündmus. Ja lisaks KIP! ehk rahvusvaheline kooskudumise päev. Kihnu naised võtsid ideest kohe tuld ning kell 13.00, 11. juunil kõik kes saarel ja kududa tahavad tulge muuseumi juurde

Seega teretulemast te hullud (väga heas mõttes) hollandi prouad!

I have already mentioned that the Ravelry is one interesting place. It was about 4 year ago when one Dutch lady wrote in Ravelry that she wants a book by C.Hallik, titeled “Silmuskudumine”. Well, I had just visited one book store and saw 2 books there, so I replied to this post and that started a friendship with Carla . Soon she decided that it is time for her to visit the country she has read about and the crafts she loves.

That took her, Hilly and their 8 friends to Estonia. We had a fun week, visiting Haapsalu where we had a haapsalu shawl class with the masters themselves. We also had different workshops in Tallin and ofcorse visited the Raasiku yarn factory. One can never have too much yarn

Just right now they are on their way again This year will have even bigger plans. We start with welcoming dinner at Kaerajaan today, then tommorrow we will go to Haapsalu, then to Tartu where we visit the Estonian National Museum and then the cherry on the cake- Kihnu island.

On Kihnu there will be a long waited meeting with their idol Kihnu Roosi and we will have the Knit In Public day  on 11th. Probably noone can knit as they will look, their mouths open watching yhe Kihnu women knit  This probably is  a sight to see

And ofcorse there will be a workshop and visit to Raasiku. Fun week!

So welcome you crazy dutch ladies! We are ready for you, bring sun lotion as we have +30 degrees